«Minu Mustamae„ on Armin Koomae uus novellikogu, mis on jagatud kaheks – „Mustamae lood“ ja „Muud lood“ – ja kus keskse teemana touseb esile Mustamae. Armin Koomae lugudes on nostalgia uhendatud groteskiga, sugavalt isiklikud meeleolud on poimunud tanapaeva elu iroonilise kujutamisega. Armin Koomagi on tanapaeva eesti kirjanduse tugevamaid novelliste, tema tekste iseloomustab tapne sonakasutus, ponevad tegelased ja novellilik puant. „Minu Mustam ...
Tonn Sarv ei ole tavaline eestlane. Voib-olla varem oli, aga parast seda kui ta Taimaale elama sattus, naeb ta Eesti elu monevorra teistmoodi. Piltlikult oeldes isegi nii, nagu vaataks ta seda kusagilt teiselt planeedilt. Kaugelt Taimaalt, kus – nagu ta ise tunnistab – inimesed suure osa ajast ei teegi suurt midagi, vaid tunnevad elust roomu, paistab eestlaste pidev sagimine-trugimine, materialismikultusele orienteeritus hoopis teistmoodi. Sealt ...
Brasiillanna Clarice Lispector (1920–1977) on XX sajandi voimsaim Ladina-Ameerika naiskirjanik, kelle kohta on oeldud, et ta nagi valja nagu Marlene Dietrich ja kirjutas nagu Virginia Woolf. Seal, kus on kahvatu naoga hetked, oimetud seinad, kus hamarad ruumid lainetavad minestuse aarel, hagused asjad kiiguvad toanurkades, kuhu langeb kinnisilmi udu – see on paik, kuhu Brasiilia uks kuulsamaid modernistlikke kirjanikke, Clarice Lispecto ...
Mehhikos on eluliselt tahtis olla inetu voi vahemalt vaga tavalise valimusega tudruk. Ilusad tudrukud roovitakse ara. Mehhikos utlevad emad tihti, et sundis hoopiski poiss. Raamatu peategelane Ladydi Garcia Martinez elab kuuliaukudest rougearmilises Guerreros, halbade uudiste osariigis. Ta elab kulas, kuhu ukski opetaja ei jaa. Ladydi ja ta soprade telekaharidusega emad kaevavad tutarde narkokaupmeeste eest peitmiseks poldudele auke, tudrukute i ...
„Seenekuningas” on Matthias Johann Eiseni sundmusrikas muinasjutt, milles lapsena seenekuninga keldrist valja paastnud kuningapoeg hiljem kuningalossist valja aetuna seenekuningalt abi saab. Kuningapojal tuleb nii salakavala kindraliga kembelda, kuningatutreid paasta kui ka mitme peaga lohega voidelda. Vapper kuningapoeg seab oigluse jalule ja kosib lopuks seenekuninga tutre. ...
Raamat raagib neli vahvat lugu, kus peategelaseks siil. Kolme loo autor on August Jakobson, uks lugu on rahvajutt. Jutus „Siil praeb sitikat” veab sitikas siili ninapidi ja paaseb niimoodi eluga. „Siili ja janese voidujooks” on krutskeid tais lugu sellest, kuidas siil jooksmises janest voidab. „Miks siil turtsub” pajatab sellest, kuidas siil ennevanasti tark ja vale loom oli, aga Metsaisa hoiatustele vaatamata oma kiiruse ja tarkuse kaotas. Rahv ...
Raamat raagib neli vahvat lugu, kus peategelaseks hunt. Muinasjutus „Rebane ja hunt” lahevad hunt ja rebane kontvoorastena pulma peotoitudega maiustama. „Hundi ja janese talvekorteris” ehitavad hunt ja janes endale majad. Kui hundi jaamaja ara sulab, hakkab ta janese majas peremehetsema ning appi on vaja kutsuda kukk, kass ja koer. Muinasjutt „Miks hunt muutus kurjaks” pajatab sellest, kuidas vanasti inimestega koos elanud ja sobralik hunt kurja ...
Raamat toob teieni kaks toredat muinasjuttu. Matthias Johann Eiseni muinasjutt „Tark kuningatutar” raagib jutukast ja ninakast printsessist, kes laheb naiseks ainult sellisele mehele, kes ta jutuga ara voidab. Juhan Kunderi „Ilus minia” jutustab aga loo kolmest vennast, kes isa paranduse parast voistlema hakkavad ning kauneima sargi, maitsvaima leiva ja ilusaima minia koju tooma peavad. Kes vendadest voidab ning kelleks muutub madu, saate lugeda ...
Juhan Kunderi tuntud imemuinasjutus kutsub vana kuningas oma kolm poega enda juurde, et enne surma parija maarata. Kes isale nooreks tegeva imepeegli koju toob, parib kuningariigi. Kas kuningriigi valitsejaks saab uks kahest vanemast vennast voi noorim, lollpoisiks kutsutud vend, selgub juba muinasjutust. ...
