Alice'i vorgustik

1947. aasta kaootilisel sojajargsel ajal ootab Ameerika kolledzitudruk Charlie St Clair last, kuid on vallaline ja seetottu ahvardab perekond ta endast ara tougata. Tal on ka meeleheitlik lootus leida ules oma armastatud taditutar Rose, kes laks soja ajal kaduma natsidest okupeeritud Prantsusmaal, aga voib siiski olla elus. Kui Charlie vanemad ajavad ta Euroopasse, kus ta peab lahti saama oma „vaikesest probleemist“, soostab tudruk vabadusse ja suundub Londonisse, votnud kindlalt nouks saada teada, mis on juhtunud ta taditutrega, keda ta armastas nagu ode.1915. Kui esimene maailmasoda on kestnud aasta, poleb Eve Gardiner soovist voidelda sakslaste vastu ja saab selleks ootamatult voimaluse, kui ta varvatakse toole spioonina. Saadetuna vaenlastest anastatud Prantsusmaale, opetab teda seal valja vastupandamatu spioonide kuninganna Lili, kes juhib suurt, otse vaenlase nina all tegutsevat salaagentide vorgustikku.Kolmkummend aastat hiljem, kui teda kummitab reetmine, mis havitas Alice’i vorgustiku, veedab Eve paevi end oma lagunevas majas tais juues, kuni noor ameeriklanna ta koju sisse tungib ja nimetab nime, mida Eve pole enam aastaid kuulnud ning saadab nad koos toe valjaselgitamise missioonile … kuhu see ka ei viiks.Esimese maailmasoja naisluurajad on tanapaeval suurel maaral unustatud. Kuidas ka ei hinnatud nende sojaaegset tegevust, oli neisse suhtumises parast soda teatud segadust. Naistesse, kes olid andnud oma panuse sojakoldes, suhtuti rahva seas uldiselt kahte moodi: nad olid kas oma naiselikkusest taielikult loobunud, soja tottu kalestunud ja omandanud mehelikud jooned, voi olid nad vaprad vaikesed naised, keda kohusetunne oli pannud sooritama ohtlikke tegusid, kuid kes olid sudames jaanud ikka ornadeks lillekesteks.USA menukirjaniku Kate Quinni kutkestavas ajaloolises romaanis tuuakse vaprust ja lepituse otsimist tais haarava suzee kaigus kokku kaks naist: esimeses maailmasojas tegelikult eksisteerinud Alice’i vorgustikku varvatud naisspioon ja USA rikkast perest parit tudruk, kes otsib 1947. aastal oma taditutart.Kate Quinn (snd 1981) on parit Louna-Californiast. Ta oppis Bostoni ulikoolis, kus kaitses bakalaureuse- ja magistrikraadi klassikalises filoloogias. Tosise ajaloohuvilisena on ta kirjutanud neljast romaanist koosneva saaga „Empress of Rome“ ning kaks raamatut, mille tegevus toimub renessansiaja Itaalias ja milles ta suveneb kurikuulsa Borgiate klanni varastesse tegemistesse. Koik tema raamatud on tolgitud paljudesse keeltesse. Quinni jargmine ajalooline romaan „The Huntress“, mille peategelasteks on Inglise ajakirjanik ja Vene pommitaja naispiloot, ilmub 2019. aastal.

Контркультура